Igal uuel ehitisel või seni muud kütteviisi kasutaval hoonel, mis asub soojusvõrgu lähistel, on võimalik liituda Utilitase kaugküttevõrguga. Kuid Utilitasega võiks ühendust võtta ka siis, kui kaugküttevõrk on teie hoonest kaugemal, sest uute liitujate huvi on oluline sisend võrgu laiendamisplaanidele.

Uuri liitumise võimalusi: liitumine@utilitas.ee

Liitumise maksumus on objektipõhine ja sõltub paljudest teguritest – ehitatava torustiku pikkus, läbimõõt, asukoht jms. Täpne hind selgub liitumistingimuste läbirääkimisel.

Uuri liitumise võimalusi: liitumine@utilitas.ee

Tehniliste tingimuste avalduse vorm on leitav failipangast.

Kaugjahutus on sarnane kaugküttega, sest jahutust toodetakse tsentraalselt ja tarbijasõlmed on ühendatud jahutusvõrku.

Kaugjahutusjaamas jahutatakse vesi ning suunatakse torustiku kaudu kliendi hoones olevasse jahutussõlme. Seal jahutatakse antud veega hoone ventilatsiooniõhku ja jahutussüsteemis ringlevat vett. Jahutusprotsessis külma ära loovutanud vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse. Enamlevinud lahendused lisaks ventilatsioonile on jahutustalade ja jahutuskassettide kasutamine.

Kaugjahutust saavad kasutada äri- ja kaubandushooned, aga ka uued kortermajad või hooned, mida renoveeritakse. Utilitas pakub kaugjahutusteenust Tallinna kesklinnas ja Ülemiste piirkonnas ning kiirelt arenevasse kaugjahutusvõrku lisandub pidevalt uusi kliente.

Kaugjahutusega liitumiseks tuleb pöörduda Utilitase kogenud spetsialistide poole, kes aitavad välja selgitada liitumise ja kaugjahutusvõrguga ühinemise võimalused.

Uuri liitumise võimalusi: liitumine@utilitas.ee

Liitumise maksumus on objektipõhine ja sõltub paljudest teguritest – ehitatava torustiku pikkus, läbimõõt, asukoht jms. Täpne hind selgub liitumistingimuste läbirääkimisel.

Uuri liitumise võimalusi: liitumine@utilitas.ee

Soojussõlm on seadmete kogum, mis sisaldab endas soojusvaheteid, reguleerimisseadmeid, pumpasid, mõõteseadmeid, ventiile ja muud toruarmatuuri ning vajalikku torustikku. Soojussõlme abil kantakse kaugküttevõrgust saadav soojusenergia üle tarbija kütte- ja sooja tarbevee võrku ning reguleeritakse kütte ja sooja tarbevee temperatuuri vastavalt vajadusele.

Olulisemad parameetrid, mida jälgida, on soojuskandja temperatuur hoone soojussõlmest tagastuvasse torustikku (T2) ja temperatuuride vahe peale- ja tagasivoolul (ΔT). T2 peab olema alla 45°C ja ΔT mitte väiksem kui 25°C. ΔT ei tohi kindlasti olla väiksem kui 3°C. Sellisel juhul ei ole tagatud soojusarvesti tööks kehtestatud mõõtepiirkond ja soojuse müüjal on õigus vastava perioodi arve koostada arvestuslikult.

Soojussõlme tööparameetrid on nähtavad iseteeninduses tunni täpsusega.

Surveproov on torustike katsetamine suurendatud rõhuga, et tuvastada lekkeid. Soojustorustike surveproove teostab Utilitas igal aastal. Kliendi soojussõlme primaarpoole surveproov tuleb teostada sagedusega üks kord kahe aasta jooksul rõhuga 1,0 Mpa. Soojussõlme surveproovi teostamise eest vastutab klient.

Soojussõlme rekonstrueerimiseks tuleb võtta Utilitaselt tehnilised tingimused, mis on aluseks soojussõlme projekteerimisel ja väljaehitamisel. Projekt tuleb kooskõlastada Utilitasega. Enne soojussõlme paigaldamist tuleb esitada Utilitasele kooskõlastamiseks ka soojussõlme pass (sõlme seadmete dimensioneerimise leht, soojussõlme skeem ja asendiplaan).

Hoone soojuskoormus on hoone soojussüsteemi projekteerimisel määratud soojusvajadus, mis tagab hoones sooja vee ja ruumide sisetemperatuuri välisõhutemperatuuri -22 °C juures.

Soojussõlme pass on dokument, mis kajastab soojussõlme tehnilisi andmeid (sõlme seadmete dimensioneerimise leht, soojussõlme skeem ja asendiplaan). Soojussõlme passi koormused on aluseks soojuse ostu-müügilepingu soojuskoormuste fikseerimisel. Soojussõlme passi esitamise eest vastutab klient. Pass koostatakse reeglina soojussõlme tootja poolt. Vanemate, juba paigaldatud, soojussõlmede passe võite küsida ka Utilitasest, kui meil need on, saame väljastada koopia.

Radiaatorid on hoone ühise küttesüsteemi osad. Radiaatorite vahetamiseks tuleb kindlasti ühendust võtta hoone haldajaga, et valida hoone küttesüsteemiga sobituvad radiaatorid. Omavoliline ja asjatundmatu süsteemi muutmine võib rikkuda kogu süsteemi töö.

Soojusarvesti on mõõteriistade komplekt, millega mõõdetakse tarbitud soojuse kogust. Soojusarvesti paigaldab soojuse müüja, kui ei lepita kokku teisiti.

Taatlemine tõendab, et soojusarvesti on korras ja on tagatud nõutav mõõtetäpsus. Vastavalt Mõõteseadusele tuleb soojusarvesteid korraliselt taadelda iga viie aasta tagant. Taatlemise korraldamise eest vastutab arvesti omanik. Soojusarvestid kuuluvad reeglina Utilitasele.

Kauglugemissüsteem on tehniliste abivahendite kogum, mis võimaldab soojusarvesti näitude automaatset mahalugemist ja edastamist. Kauglugemissüsteemi paigaldab Utilitas.

Täiteveearvesti on veearvesti, millega fikseeritakse küttesüsteemi täitmiseks kasutatud ning kadudeks kulunud soojuskandja ehk täitevee kogust. Täiteveearvesti näidu palume esitada klienditugi@utilitas.ee vähemalt kord aastas või soovitavalt peale suuremat kulu (näiteks küttesüsteemi täitmine) kohe.

Hoone ja arvestuspunktide tarbimise andmed kuni tunni täpsusega on nähtavad iseteeninduses.

Arvestuslik soojustarbimise kogus määratakse juhul, kui soojusarvesti ei ole töökorras, aga tarbimine toimus. Lähtutakse tegelikust keskmisest tarbimisest (ja välisõhutemperatuurist).

Täitevesi on keemiliselt töödeldud vesi, mis kannab soojuse kaugküttevõrgu kaudu katlamajast tarbija soojussõlmeni ja mida kasutatakse tarbija küttesüsteemi täiteks. Tarbitud täitevee kogus mõõdetakse täiteveearvestiga. Täitevee kulu tekib, kui küttesüsteemis on leke või on hoone küttesüsteem tühjendatud näiteks radiaatorite vahetuseks. Korras ja töötava küttesüsteemi täitevee kulu on pea olematu. Kuna täitevesi on soojendatud, arvestatakse lisaks veele ka soojust, mis kulus antud veekoguse soojendamiseks. Täitevee hind on fikseeritud Utilitase hinnakirjaga.

E-arve püsimakse lepingut saab sõlmida ainult panga kaudu. Kui soovite tellida arve laekumist panka, siis seda saab teha pangast/e-arvekeskuse kaudu või kirjutada oma soovist Utilitasele, teatades arvelduskonto numbri.

Arved on nähtavad ja neid saab alla laadida iseteeninduses.

Arved on nähtavad iseteeninduses.

Kaugkütet kasutatakse sel juhul ka teie tarbevee soojendamiseks ja arvel kajastubki vee soojendamiseks kulunud soojusenergia.

Utilitase müügihind on kulupõhine. Seega saame arvutada eelmise kuu müügihinna alles siis, kui on laekunud arved tarnijatelt. Kinnitatud hinnad on avaldatud meie kodulehel.

Vastavalt kaugkütteseadusele kinnitab soojuse piirhinna Konkurentsiamet. Soojuse müügihind võib olla võrdne piirhinnaga või sellest madalam. Juhul, kui tegelikud kulud osutuvad prognoositust väiksemaks, saab soojusettevõte müüa soojust piirhinnast odavamalt.

Soojuse piirhind kujundatakse selliselt, et ettevõtjale oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja põhjendatud tulukus. Loe lähemalt konkurentsiameti kodulehelt.

Kasutatud kütuseid jälgitakse hinnapiirkondade kaupa. Viimaste aastate andmed on nähtavad iseteeninduses.

Viimaste täisaastate soojustarbimise CO₂ jalajälge oma hoone kohta näete meie iseteeninduses.

Utilitas väljastab arve tervele eluhoonele. Arvete jagamisega ja arveldusega korterite vahel tegeleb hoone omanik/haldaja. Hoone üldise arve jaotamiseks korterite vahel ei ole olemas ühtset ega kohustuslikku metoodikat, võib rakendada vabalt valitud metoodikat. Seega oskab Teie arve kohta infot jagada otse korteriühistu raamatupidaja või juhatuse esimees.

Tarbevee soojendamiseks kuluva soojuse koguse arvutamismetoodika valib iga hoone haldaja ise ning seetõttu võivad vee soojendamise hinnad hooneti erineda.

Üks võimalikest arvutusviisidest on kasutada valemit: vee soojendamise maksumus = tarbitud m³ x hooaja koefitsient x soojuse hind. Hooaja koefitsient on arvutuslik soojushulk, mis kulub ühe kuupmeetri külma vee soojendamiseks 55℃-ni. Perioodil oktoobrist aprillini on hinnanguliseks soojushulgaks 0,06 MWh ning perioodil maist septembrini on selleks 0,05 MWh. See kogus on minimaalne soojuse kogus, mis kuulub 1 m³ soojendamiseks. Vee soojendamise hinda mõjutab ka tsirkulatsiooni kulu, mis võib kajastada arvel kui tsirkulatsiooni kulu (käterätikukuivati) või küte (suvine küte).

Täpsemalt oskab Teie 1 m³ vee soojenduse maksumuse kohta infot jagada hoone haldaja.

Vee soojendamise hinda mõjutab ka tsirkulatsiooni kulu, mis võib kajastada arvel kui tsirkulatsiooni kulu (käterätikukuivati) või küte (suvine küte).

Vastavalt kaugkütteseadusele saab kortermajade puhul soojusenergia varustamise lepingu sõlmida vaid korteriühistu.

Kaugkütteseaduse § 10 punkt 1.1

(1.1) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liitujaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.

[RT I, 13.03.2014, 3 – jõust. 01.01.2018]

Enamasti tarbivad kaugküttega ühendatud hooned soojust aastaringselt tarbevee soojendamiseks. Kaugküttega hoones on soojuse tarbimine, sealhulgas kütmise alustamine ja lõpetamine enamasti automatiseeritud ning kütte käsitsi välja- ja sisselülitamine ei ole vajalik. Reeglina on hoone soojussõlmede automaatika häälestatud soovitud parameetritele ning see reguleerib hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soovitud parameetrid lepivad kokku hoone omanikud ühiselt.

Kui hoone omanikud või elanikud on otsustanud soojaks perioodiks soojussõlme välja lülitada, siis tuleb kütmise alustamiseks hoone haldajal avada maja soojussõlmes kütte ventiilid, panna tööle pump ning vaadata üle automaatika seadistus. Utilitase teavitamine või esindaja kohalolek ei ole vajalik. Küll aga tasub enne soojussõlme sisselülitamist üle kontrollida, kas hoonesisene küttesüsteem on töökorras ja veega täidetud. Eriti tuleks sellele tähelepanu pöörata hoonetes, kus suvisel ajal on küttesüsteemi remonditud või radiaatoreid vahetatud.

Kaugküttega hoones on soojuse tarbimine, sealhulgas kütmise alustamine ja lõpetamine enamasti automatiseeritud ning kütte käsitsi välja- ja sisselülitamine ei ole vajalik. Reeglina on hoone soojussõlmede automaatika häälestatud soovitud parameetritele ning see reguleerib hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soovitud parameetrid lepivad kokku hoone omanikud ühiselt. Kui teil on ettepanekuid seadistuse muutmiseks, siis pöörduge korteriühistu juhatuse poole.

Kui külm vesi on olemas ja puudub ainult soe vesi, uurige, kas majas on soojuskatkestus. Katkestuste info on kodulehel. Kui soojuskatkestust ei ole, pöörduge maja haldaja poole. Kui üldse vett ei ole, on tegu hoone veekatkestusega või tehakse majas mingeid töid.

Soojuskatkestuste info on leitav meie kodulehel.

Kui avarii on soojustorustikul, teavitage palun oma piirkonna Utilitase kliendihaldurit.

Iseteenindusportaalis saad näha tarbimisandmeid ja võrdlusi sama tüüpi hoonetega, soojussõlme parameetreid, arveid, kehtivaid lepinguid, akte. Iseteeninduses on kliendi juriidilisel esindajal võimalik esitada taotlus API võtme saamiseks, et saada tarbimisandmed enda automaatikasüsteemi.

Loe lähemalt

Iseteenindusportaali kasutamiseks on vaja luua kasutajakonto. Ettevõtete juriidilistele esindajatele (juhatuse liikmed) on andmed kättesaadavad kohe konto loomisel. Kui soovite anda ligipääsu oma andmetele teistele isikutele, näiteks raamatupidaja või haldur, edastage palun uue kasutaja nimi, isikukood ja roll aadressile klienditugi@utilitas.ee. Iseteenindusse saavad kasutajakonto luua ja oma maja tarbimisandmeid näha ka korteriomanikud.

Iseteenindusportaal asub aadressil: https://iseteenindus.utilitas.ee/. Siseneda saad ka kodulehelt.
Sisselogimiseks on võimalik kasutada Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaarti.