Uued energiatõhuse nõuded mõjutavad igaüht, kes arendab, ostab või üürib kinnisvara

1. juunil 2025 jõustunud uued hoonete energiatõhususe nõuded puudutavad nii energiamärgiste väljastamist, arvutusmeetodeid kui ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Need mõjutavad igaüht, kes arendab, ostab või üürib kinnisvara. Toome välja mõned olulisemad muudatused.

• Teatud elektriarvestite lisamine võib parandada hoone energiamärgist

Uutele ja renoveeritavatele hoonete väljastatava ETA (ehk arvutusliku) energiamärgise arvutamisel jäetakse välja kõik süsteemid ja seadmed, mis ei ole seotud sisekliima tagamisega, näiteks pliidikubu, serveriruumid, elektriauto laadimispunktid, lift, välikütteala, välisvalgustus jne. KEK ehk kaalutud energiakasutusel põhineva märgise puhul jäetakse nende seadmete tarbimine välja vaid siis, kui seda saab eraldi mõõta. Tegemist on olulise põhimõttega, mis aitab ühtlustada arvutuslikku ETA ja tarbimisandmetel põhinevat KEK-arvutust. Kuna KEK arvutustes saab nimetatud seadmete energiakasutuse arvestamata jätta, tasub hoone omanikul või ühistul kaaluda kas paigaldada nendele seadmetele eraldi arvestid, mis võib omada hoone energiamärgisele positiivset mõju. Nii saadakse ka täpsem ja võrreldavam hoone energiamärgis.

• Sooja tarbevee süsteemi energiakasutuse arvutus

Oluline ETA uuendus on sooja vee ringlus- ja jaotuskadude arvestamine, mida varem ei tehtud. Köetavas ruumis asuva sooja tarbevee torustiku soojuskadudest arvestatakse 70% ruumi vabasoojuseks. Kui torustik asub köetavas ruumis, ei lähe kogu energia raisku, vaid aitab osaliselt ruumi soojendada. Sellest tulenevalt suurenes ka korterelamute ETA.  

Kaugküttel on seejuures soojuspumpade ees eelis, sest tarbevett toodetakse soojuspumbas madala soojusteguriga. Kõige kehvem on olukord elektriboilerite puhul, kus iga kilovatt-tund tuleb otse elektrist.

• Muutuvad korterelamute kütmise ja jahutuse seadeväärtused

Seadeväärtus tähendab arvutuslikku toatemperatuuri. Uuenenud nõuetes on kütte seadeväärtus tõstetud 0,5 °C võrra 21,5 °C-ni ning jahutuse seadeväärtus alandatud ühe kraadi võrra 26 °C-ni. See muudatus viib arvestuse paremini vastavusse tegeliku sisekliimaga ja tähendab, et kütte ning jahutuse arvutuslik vajadus elamutes suureneb. Uute hoonete rajamisel tuleb arvestada nii uute kütte kui jahutuse seadeväärtustega, olemasolevate. Muudatused ei puuduta KEK-arvutusi.

• Muutuvad korterelamute kütmise ja jahutuse seadeväärtused

Kui seni kasutati klasside järjestust A–H, siis uute nõuetega kaotati H-klass ja kasutatakse energiamärgise skaalat A–G. Mõned piirväärtused muutuvad rangemaks, näiteks kontorihoonete puhul läheb A-klassi saavutamine keerulisemaks, ent korterelamu piirväärtused on suuremad. Kui varasemalt piisas kontorihoonel A-klassi saavutamiseks madalamast aastasest energiakasutusest kui 100 kWh/m², siis nüüd peab sama tulemuse saavutamiseks hoone energiakasutus olema vähem või võrdne 95 kWh/m². See tähendab, et A-klassi saavutamine on muutunud varasemast keerulisemaks. Korterelamute puhul on piirväärtused aga vastupidiselt veidi leevenenud. Kui varem pidi A-klassi jaoks hoone aastane energiakasutus jääma 105 kWh/m² piiresse, siis nüüd võib see ulatuda kuni 110 kWh/m²-ni. Piirväärtuste suurenemine on peamiselt seotud sooja tarbevee kadude kasvuga, mis mõjutab oluliselt elamute arvutuslikku energiakasutust. Hetkel kehtivaid märgiseid see muudatus ei mõjuta.