Utilitase Paljassaare soojuspumbajaama ehitus on täies hoos

Utilitase Paljassaarde rajatava Eesti esimese reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitus edeneb hoogsalt. Järgmisel nädalal algab põhiseadmete paigaldus ning täna asetas projekti meeskond jaamale nurgakivi.

Heitmevaba soojuspumbajaam koguvõimsusega 110 MW katab valmimisel ligi viiendiku Tallinna kaugküttevõrgu aastasest soojustarbimisest. See kasutab energiaallikana puhastatud reovett ning tõstab soojuspumpade abil temperatuuri kaugküttevõrgu jaoks sobivaks. Kuna reovee hulk on päeva lõikes muutlik, siis saab vooluhulga stabiliseerimiseks kasutada vajadusel ka merevett.

Utilitase kontserni juhi Priit Koidu sõnul ühendab innovaatiline lahendus suured tööstuslikud soojuspumbad Tallinna kaugküttesüsteemi pakkudes keskkonnasõbralikku ning tõhusat energiatootmist.

„Muudame soojusenergia tootmist üha mitmekesisemaks lisades uusi elektri abil töötavaid tootmisseadmeid, soojussalvesteid ja optimeerimise digilahendusi, mis kõik suurendavad kogu süsteemi töökindlust ja tagavad kaugkütte hinna stabiilsuse. Paljassaare soojuspumbajaam aitab meil tõhusalt kasutada olemasolevaid ressursse Tallinna elanikele toasooja tagamisel vähendades seeläbi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest,“ sõnas Koit.

Paljassaare soojuspumbajaama tuuakse neli suurt soojuspumpa koguvõimsusega 110 MW. Iga soojuspumba juurde kuulub lisaks muudele seadmetele näiteks 80 tonni kaaluv ja 16 meetrit pikk aurusti. Lisaks on ca 3600 m² suuruses hoones 1250 m³ suurune bassein puhastatud heitvee ja merevee segunemiseks ning erinevaid abi- ja lisaseadmeid kaugküttevee pumpamiseks.

Utilitas alustas Paljassaarde rajatava reo- ja merevee soojuspumbajaama ning mereveepumpla ehitustöid 2025. aasta mais. Heitmevaba jaam hakkab Tallinna kaugküttevõrku soojust andma 2026. aasta sügis-talvel. Jaama valmimisel väheneb Tallinna soojusvarustuse CO₂ heide hinnanguliselt 100 000 tonni võrra aastas ning fossiilsete kütuste osakaal langeb alla 10 protsendi.

Jaama põhiseadmed tarnib Šveitsi ettevõte Friotherm, kes on paigaldanud suuri soojuspumpasid mitmetesse Euroopa linnadesse, sh Rootsis ja Soomes. Ehitustööde peatöövõtjaks on KMG Infra OÜ, kes on spetsialiseerunud keerukate insener-tehniliste rajatiste ehitamisele. Investeeringu maksumuseks kujuneb ligi 100 miljonit eurot.