Utilitas tootis kolmandas kvartalis kokku 243 GWh energiat, mida on aasta varasemaga võrreldes 25 protsenti rohkem. Kogu energiast 94% toodeti taastuvatest allikatest ning 62% moodustas soojus ja 38% elekter.
Seoses mitmete uute klientide lisandumisega kasvas kaugjahutuse müük aastaga ligi kolm korda 4,7 GWh-ni. Sel suvel tarbisid kaugjahutust esimest aastat näiteks Arteri kvartal, Golden Gate ja värskelt renoveeritud Eesti Rahvusraamatukogu. Sügise jooksul liituvad kaugjahutusvõrguga veel mitmed Tallinna kesklinna hooned.
„Tallinnas arendab Utilitas kaugjahutusvõrku alates 2019. aastast ning tänaseks on kesklinna ja Ülemiste piirkonnas oleva võrguga liitunud üle 20 MW hooneid, millest enamik on ärihooned, aga üha suurem huvi on ka elamuarendustel. Rõõm on tõdeda, et paljud uued pealinna hooned projekteeritakse juba tõhusate kaugkütte kui ka kaugjahutuse lahendustega arvestades,“ selgitas Utilitase kontserni juht Priit Koit.
Utilitas jätkab kaugkütte valdkonnas investeerimist nii uutesse tootmisüksustesse kui ka võrku. Jõgeva katlamajale lisati soojuspumbad ja kerkimas on soojussalvesti, Valga ja Valka linnade kaugküttesüsteemid on nüüd omavahel ühendatud, Tallinnas Väo energiakompleksis valmis äsja soojussalvesti ja Paljassaares käib reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitus.
Suve lõpus alustas Utilitase Väo energiakompleksis tööd rohevesiniku tootmisüksus ja rajati vesinikutankla. Väo energiakompleksis toodetud vesinikule on väljastatud rohevesiniku ehk mittebioloogilist päritolu taastuvvesiniku (RFNBO) sertifikaat.
Utilitas Wind jätkab Leedus 124 MW võimsusega Telšiai tuulepargi ehitust. Kokku 20-st tuulikust on püstitatud juba 18. Tuulepark valmib 2026. aastal ning seda hakkab opereerima Latvenergo.