Utilitas suurendas aastaga rohelise elektri toodangut 33% võrra

Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas tootis 2024. aastal 2,6 TWh energiat, millest 72% oli pärit taastuvatest allikatest. Rohelise elektri toodang suurenes aastaga 33% võrra, kusjuures tuuleelektri toodang kasvas grupi ettevõtetes 49% võrra ulatudes 303 000 MWh-ni. Soojust toodeti kokku 2 TWh ja kaugjahutuse müük suurenes eelmise aastaga võrreldes 27% võrra 3900 MWh-ni.

Utilitase grupi ettevõtetes on kokku 123 MW elektrit tootvaid tuuleparke. Hetkel ehitab Utilitas Wind Leedus Telšiai maakonnas 20 tuulikuga tuuleparki, mida valmimisel hakkab opereerima Latvenergo. Lisaks on Utilitasel Leedus, Lätis ja Eestis erinevates arendusfaasides tuuleparkide portfell.

“Taastuvenergia on ainus lahendus, mis toob elektrihinna alla, tugevdab varustuskindlust ja loob meile puhtama elukeskkonna. Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga on edulugu, mis tähendab ühtlasi, et peame lisaks uute tootmisseadmete rajamisele nüüd panustama oma regioonis ka sageduse hoidmisesse. Utilitas oli esimene ettevõtte, kelle elektrikatel sageduse hoidmiseks sobilikuks tunnistati. Tänaseks on meil seadmeid sagedusturul mitmeid, sh Saarde tuulepark, mis samuti panustab jõudumööda sageduse hoidmisesse ja tõestab, et tuulikud pole juhitamatud elektrijaamad,” kirjeldas Utilitase kontserni juht Priit Koit.

Mullu jõudsid lõpusirgele ka Tallinna Väo energiakompleksi laiendustööd, tänu millele vähenesid CO₂ emissioonid 30 000 tonni võrra aastas. Energiakompleksis töötavad nüüd lisaks kahele koostootmisjaamale veel teise astme suitsugaaside kondensaatorid, soojuspumbad, elektrikatel ning Tallinna suurim päikesepark. Tänavu alustab Väo energiakompleksis tööd rohevesiniku tootmisüksus, mis varustab sõidukeid ja tööstusi heitmevaba kütusega, ning sügiseks valmib Tallinna esimene soojussalvesti.

2024. aastal jätkus aktiivne liitumine Utilitase tõhusa kaugküttega: kokku liideti erinevates linnades aasta jooksul 349 hoonet, mille seas oli nii uusi hooneid kui ka teiselt kütteviisilt ja teiselt teenuse pakkujalt üle tulnud hooneid. Näiteks hakkasid eelmisel aastal Utilitase kaugkütet tarbima Paide linna ja Keila Tööstuspargi hooned ning Tallinna Kadrioru pargis asuvad Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli ja Miiamilla muuseumid, Vabariigi Presidendi kantselei, Oranžerii ja Jaan Poska maja.

Utilitasel kui elutähtsa teenuse osutajal on oluliseks prioriteediks teenuse varustuskindlus, mis hõlmab endas lisaks kütuste varude tagamisele ka soojusvõrkude kaasajastamist. 2024. aastal ehitas ja rekonstrueeris Utilitas ligi 24 kilomeetrit soojustorustikku. Suurimad tööd toimusid Tallinnas Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades ning Keilas.