Utilitas rajab Paljassaarde reo- ja merevett kasutava soojuspumbajaama

Utilitas rajab Tallinnasse Paljassaarde riigi esimese reo- ja mereveest puhast soojusenergiat tootva suure soojuspumbajaama. 110 MW-se koguvõimsusega jaam hakkab kaugküttevõrku soojust andma 2026. aastal.

Heitmevaba soojuspumbajaam kasutab sisendiks puhastatud reoveest ja mereveest saadavat soojust ning tõstab selle rohelise elektri abil kaugküttevõrgu jaoks sobivale temperatuurile. Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastusjaama, merevee, soojuspumpade ning kaugküttesüsteemi integratsioon on innovaatiline ja keskkonnasäästlik lahendus, mis võetakse Eestis kasutusele esmakordselt.

„Juba täna pärineb üle 2/3 Tallinna kaugkütteklientide tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest või on heitsoojus. Oleme viimastel aastatel juba paigaldanud tööstuslikud soojuspumbad meie soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse, et maksimaalselt ära kasutada suitsugaasides sisalduv energia. Rajatav Paljassaare soojuspumbajaam on järgmine suur samm edasi ning aitab meil ära kasutada puhastatud reovees ja merevees sisalduva madalatemperatuurse soojuse ning selle abil vähendada kasutatava fossiilse importkütuse osakaalu pealinna kaugküttes aastaks 2027 alla 10%,“ selgitas Utilitase juht Priit Koit.

Suured tööstuslikud soojuspumbad on seadmed, mida nii Euroopa Komisjon kui ka Rahvusvaheline energiaagentuur näevad kõige kiirema vahendina vähendamaks Euroopa sõltuvust maagaasist. 2022. aasta lõpus jõustunud Euroopa Nõukogu otsekohalduvas määruses 2022/2577 seati suurte soojuspumpade rajamine ülekaaluka avaliku huvi objektiks. Suuri soojuspumpasid paigaldatakse lisaks Põhjamaadele üle Euroopa.

Paljassaare soojuspumbajaam vähendab linna soojusvarustusega seotud süsihappegaasi heitkoguseid umbes 100 000 tonni võrra aastas, asendades fossiilkütustel põhinevat soojuse tootmist. Samalaadset mõju ei ole linnakeskkonnas võimalik müra, ruumipuuduse ja elektrivõrgu võimsuspiirangute tõttu saavutada väikeste, hoonepõhiste soojuspumpade kasutusega – Paljasaare soojuspumbajaam on hinnanguliselt võrreldav 15 tuhande lokaalse, 7,5 kW soojuspumbaga. Samuti on tööstuslikud, kaugküttevõrguga ühendatud soojuspumbad kõrge töökindlusega ning on varundatud teiste samasse võrku ühendatud soojuse tootmisseadmetega.

Ettevalmistustööde ja projekteerimisega tehti Paljassaares algust juba tänavu. Soojuspumbajaama ehitusega alustatakse 2025. aasta esimeses pooles ning see hakkab plaanide kohaselt Tallinna kaugküttevõrku soojust andma 2026. aasta sügis-talvel. Lisaks kaugküttele on mere- ja reovee jääksoojust võimalik jaamas kasutada ka kaugjahutuse tootmiseks.

„Linnadel on Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisel kandev roll, kuna enamik CO₂ heitmetest pärineb linnadest. Tallinn on seadnud selge sihi saada kliimaneutraalseks linnaks aastaks 2050 ning kõige kiirema efekti saavutame oma kaugküttesüsteemi üleviimisel täielikult taastuvkütustele. Paljassaare soojuspumbajaama loomisega jõuame eesmärkide täitmisele lähemale. Tallinnal on hea meel, et meie kaugküttepartner Utilitas jagab meie kliimaneutraalsuse sihti ning investeerib uutesse kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse, et see siht saavutada,“ sõnas Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Põhiseadmed ehk soojuspumbad koguvõimsusega 110 MW tarnib pika ajalooga Šveitsi ettevõte Friotherm, kes on suuri soojuspumpasid paigaldanud paljudesse Euroopa linnadesse, sh nii Rootsi kui ka Soome.

“Meil on hea meel teha Utilitasega koostööd selles murrangulises projektis Tallinnas. Meie laialdased kogemused suurte tööstuslike soojuspumpade paigaldamisel ja optimeerimisel Euroopa linnades on näidanud, et see tehnoloogia võib mängida keskset rolli linnade toetamisel nende soojusvarustuse dekarboniseerimisel ja fossiilkütustest sõltumatuks saamisel. Kasvav teadlikkus ja huvi suuremahuliste soojuspumpade vastu näitab selle tehnoloogia olulisust,” ütles Leszek Wojtan (PhD), Friotherm AG rahvusvahelise müügi valdkonnajuht. 

Pildil on näide paigaldatud suurest tööstuslikust soojuspumbast (allikas: Friotherm)