Täna algasid Utilitase Paljassaarde rajatava reo- ja merevee soojuspumbajaama ning mereveepumpla ehitustööd. Heitmevaba jaam hakkab Tallinna kaugküttevõrku soojust andma 2026. aasta sügis-talvel.
Esimesena Eestis reo- ja merevett soojusenergia tootmiseks kasutav tööstuslik soojuspumbajaam on koguvõimsusega 110 MW ja katab kuni viiendiku Tallinna kaugküttevõrgu aastasest soojustarbimisest. Innovaatiline lahendus ühendab suured soojuspumbad Tallinna kaugküttesüsteemi, pakkudes keskkonnasõbralikku ning tõhusat energiatootmist, mis suurendab nii varustuskindlust kui ka efektiivsust.
Paljassaare jaama valmimisel väheneb Tallinna soojusvarustuse CO₂ heide hinnanguliselt 100 000 tonni võrra aastas ning fossiilse importkütuse osakaal langeb alla 10 protsendini.
“Energiajulgeoleku tagamine eeldab mitmekesiseid ja sõltumatuid kohalikke tootmisvõimsusi. Paljassaare soojuspumbajaam võimaldab meil tõhusalt kasutada olemasolevaid ressursse – puhastatud reovett ja merevett – ning vähendada seeläbi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Meie eesmärk on toota kaugküttesoojus aina enam taastuvatest allikatest ning tagada Tallinna elanikele puhas, kindel ja stabiilne soojusvarustus,” selgitas Utilitase juht Priit Koit.
Suurte tööstuslike soojuspumpade kasutuselevõttu toetavad nii Euroopa Komisjon kui ka Rahvusvaheline Energiaagentuur kui kiiret viisi sõltuvuse vähendamiseks maagaasist. Selliseid seadmeid paigaldatakse üle kogu Euroopa.
“Kaugküte on kõige loodussõbralikum ja soodsam viis hoonete kütmiseks, mistõttu peame süsteemi arendamist prioriteediks. Tallinn toetab alates sellest aastast kortermajade kaugküttega liitumist ning koostöös Utilitasega liidame kaugküttevõrku ka mitmeid linnale kuuluvaid hooneid, mis on siiani kasutanud kütmiseks maagaasi. Uus Paljassaare soojuspump on oluliseks sammuks kaugkütte kliimaneutraalseks muutmisel aastaks 2030. Oleme selles ambitsioonis Euroopa esimeste seas,“ lausus Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.
Erinevalt hoonepõhistest soojuspumpadest, mille kasutamist piiravad linnakeskkonna müra- ja ruumitingimused ning elektrivõrgu võimsus, võimaldab tööstuslik lahendus saavutada ulatuslikku mõju. Uus jaam on hinnanguliselt võrdne 15 000 lokaalse 7,5 kW soojuspumba kasutamisega. Lisaks kaugküttele võimaldab rajatav jaam kasutada reo- ja merevee jääksoojust tulevikus ka kaugjahutuse tootmiseks.
Jaama põhiseadmed tarnib Šveitsi ettevõte Friotherm, kes on paigaldanud suuri soojuspumpasid mitmetesse Euroopa linnadesse, sh Rootsi ja Soome. Ehitustööde peatöövõtjaks on KMG Infra OÜ, kes on spetsialiseerunud keerukate insener-tehniliste rajatiste ehitamisele. Investeeringu maksumuseks kujuneb ligi 100 miljonit eurot.
Loe veel
Energiakontserni Utilitas ettevõtted Eestis ja Lätis tootsid 2025. aasta esimeses kvartalis 714 GWh rohelist energiat, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes...
Utilitas rajab Tallinnasse Väo energiakompleksi 1100 MWh mahutavusega soojussalvesti, mis võimaldab ühtlustada ööpäevast energiatootmist, tõsta kaugküttesüsteemi varustuskindlust ja vähendada fossiilkütuste kasutamist. Valmiva...
AS Utilitas Tallinna Soojus nõukogu otsustas lihtsustada Tallinna kaugenergiaettevõtete struktuuri ning liita tütarettevõtted AS Utilitas Tallinn ja AS Tallinna Soojus emaettevõttega AS...
Valmis Saare-Liivi meretuulepargi arendusala keskkonnamõju hindamise aruanne, mis põhineb kahe aasta jooksul Liivi lahes teostatud põhjalike uuringute tulemustel. Võttes arvesse uuringute tulemusi...
