Renoveerimata hoonete elanikud maksavad ka välisõhu kütmise eest

Selle aasta esimesed kuud osutusid viimaste aastate ühtedeks külmemateks. Sellega seoses kasvas ka soojuse tarbimise hulk, mis tõi omakorda kaasa suuremad küttearved ning fookusesse Eesti elamufondi ühe valukoha – rekonstrueerimata hooned. Utilitase äriarendusejuht Dabrel Prits selgitab lähemalt, kuidas rekonstrueerimine toob kasu igale hoone elanikule kui ka laiemalt kogu kaugküttevõrgu efektiivsuse tõstmisele.

Eestis on üks levinumaid kütteviise kaugküte, mida kasutab enam kui 700 000 inimest. „Kaugküttekliendid saavad astuda ka kõige külmemal talvepäeval koduuksest sisse juba sooja tuppa. Hoone kütmiseks ei pea nad ise midagi tegema – see on kaugküttega kaasnev mugavus,“ räägib Utilitase äriarendusjuht Dabrel Prits. 

Prits lisab, et kaugkütte eeliseks on ka reguleeritud hind, mis võrreldes elektribörsiga tähendab tarbijatele stabiilsust ja etteaimatavust. „Tarbija lõplik soojuse arve kujuneb välja vastavalt tegelikule soojuse tarbimise kogusele, mida saab eelkõige renoveerimisega aga ka nutika tarbimisega vähendada,“ selgitab Prits.

Hoone terviklik renoveerimine vähendab küttearveid pea poole võrra

Prits jätkab, et soojuse tarbimine on otseselt seotud hoone seisukorraga: „Mida soojapidavam on hoone, seda vähem kaob soojust siseruumidest õue läbi välisseinte, katuse, uste ja akende ning seda vähem energiat hoone tarbib. Olulist rolli mängivad ka nutikas hoone küttesüsteemi automaatika ja hästi toimiv ventilatsioon. Hoone tervikliku renoveerimisega on võimalik vähendada seniseid küttearveid pea poole võrra ehk 50%.“

Samas nendib Prits, et hoone täielik renoveerimine on oluline investeering, eriti kui võtta see ette rekonstrueerimistoetuseta. „Kuigi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rekonstrueerimistoetuse kaudu toetatakse korterelamute terviklikku renoveerimist, ei jagu toetust kõikidele korteriühistutele, sest renoveerimist vajab 3/5 Eesti korterhoonetest. Uue toetusvooru avamiseni võib kuluda aega ja ka siis pole toetus garanteeritud. Seepärast ei tohiks rekonstrueerimine selle taha ootama jääda ning tasuks kaaluda hoone rekonstrueerimist teiste finantseerimisallikate toel, valdavalt renoveerimislaenu abil,“ räägib Prits.

Kui terviklik renoveerimine ei ole võimalik

Prits toob esile, et kuigi parim lahendus on hoone terviklik renoveerimine, saab küttearvetelt kokku hoida ka vaid küttesüsteemi rekonstrueerides. „Energia säästmiseks ning hoone kasutusmugavuse tõstmiseks on oluline kaasajastada hoone küttesüsteemi süda – soojussõlm, uuendada kütte- ja sooja tarbevee jaotustorustikud ning paigaldada radiaatoritele termostaadid,“ selgitab Utilitase äriarendusjuht ja lisab, et ainuüksi küttesüsteemi rekonstrueerimisega on küttearvetelt võimalik saavutada kuni 20% kokkuhoidu. „Küttesüsteemi rekonstrueerimisel toob parima tulemuse tasakaalus kahetorusüsteem koos uute, madalamatele temperatuuridele arvutatud radiaatorite ja termostaatidega,“ annab Prits nõu.

Prits toonitab ka väikeste sammude mõju – ruumi temperatuuri langetamine 1 kraadi võrra vähendab küttekulu ligi 5%. „Seega, kuigi külmal ilmal oli mõju jaanuari- ja veebruarikuu küttearvetele, tasub igal ühistul juba täna mõelda, mida ise ära teha, et uuel talvel suuremate või väiksemate sammude abil – on see hoone- või küttesüsteemi rekonstrueerimine või ruumi temperatuuri optimeerimine – sooja nutikamalt ja tõhusamalt tarbida. Esimese sammuna tasub Utilitase iseteenindusest üle vaadata oma hoone energiatarbimine ning võrdlus teiste sarnaste hoonete tarbimisega. Sealt saab hea ülevaate, milline on hoone energiakasutus võrreldes teiste hoonetega ja kas see vajab tõhustamist,“ soovitab Prits.

Modernne kaugküte ootab modernset elamufondi

Eesti suurim kaugenergia tootja Utilitas on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid, et kaasajastada nii kaugküttes kasutatavaid tehnoloogiaid kui ka kaugküttevõrku. Investeeringute eesmärk on tagada klientidele alati kättesaadav, keskkonda hoidev ja taskukohase hinnaga soojus ka tulevikus.

„Kaugküttevõrgud rajati Eestis suures osas juba pool sajandit tagasi ning töökindluse tagamiseks oleme aastate jooksul neid aktiivselt uuendanud. Oleme rekonstrueerinud ja ehitanud igal aastal enam kui 24 km kaugküttevõrku ning need tööd jätkuvad ka eesolevatel aastatel. Praeguse seisuga oleme uuendanud 3/4 kogu oma kaugküttevõrgust, mis tähendab, et valdav osa võrgust on juba kaasaegne, eelisoleeritud ja vastupidav. Nii tagame kaugkütte kõrge töökindluse ja kogu süsteemi efektiivsuse ka järgmisteks aastakümneteks,“ selgitab Dabrel Prits.

Prits lisab, et lisaks kaugküttevõrgule uuendatakse pidevalt soojuse tootmist, lisades kõige puhtamaid ja efektiivsemaid tehnoloogiaid: „Suur osa toodetud soojusest pärineb  jätkusuutlikult varutud kodumaisest puidu- ja metsatööstuse jäägist. Kasutame ka heitsoojust ning ainult kõrge kasuteguriga lahendusi, et välistada kütuses sisalduva primaarenergia raiskuminekut. Lisame oma kaugküttesüsteemidesse suuri tööstuslikke soojuspumpasid, mis kasutavad sisendina ümbritseva keskkonna energiat nagu õhk või merevesi, või taaskasutavad juba puhastatud reovees sisalduvat energiat. Rohelisel elektril töötavate soojuspumpade abil tõstame temperatuuri kaugkütte jaoks vajalikule tasemele. Eelmisel aastal ehitasime Tallinnasse Baltimaade suurima soojussalvesti, lisaks kerkis salvesti ka Jõgevale ning lähiajal lisandub pealinna veel kaks salvestit. Soojussalvestid võimaldavad soojust toota ja talletada tundidel, mil sisend on soodsam või tootmisvõimsust on rohkem. Nii saab kasutada salvestatud energiat siis, kui tarbimine järsult kasvab või turuolukord on mõne kütuse tarne tõttu pingeline.“   

Kaasaegne soojusvõrk ja mitmekesised tootmisallikad tagavad varustuskindluse, muudavad kaugküttesüsteemi paindlikumaks, tagavad klientidele tulevikukindla küttelahenduse ning  vähendavad sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. „Meie klientide jaoks tähendab, et toad on vajalikul ajal alati soojad ning seda võimalikult väikese jalajäljega ja taskukohase hinnaga,“ räägib Prits.

Renoveeritud ja kaasaegse küttesüsteemiga hooned võimaldavad alandada ka kaugkütte veetemperatuuri, mis omakorda parandab kaugküttesüsteemi tõhusust. „Kui aga kaugküttevõrgus on palju rekonstrueerimata vanemaid hooneid, peab kogu kaugküttevõrk töötama kõrgematel temperatuuridel, mis vähendab energiatõhusust. Kaasaegsed, madalama temperatuuriga ja suurema taastuvenergia osakaaluga lahendused toimivad veel paremini siis, kui ka hooned on energiatõhusad. Seega ootab modernne kaugküte oma täie potentsiaali avaldumiseks ka elamufondi kaasajastamist,“ võtab Prits kokku.