Pärnu linnavalitsus algatas detailplaneeringu Audrusse kavandatava e-kütuste tootmisüksuse rajamiseks. Utilitas Windi arendatav tehas hakkab tootma elektrolüüsi protsessis vesinikku ja sünteesima sellest e-kütuseid, näiteks e-metanooli, e-metaani või lennukikütust.
„E-kütused on lahendus eeskätt nendes valdkondades, kus fossiilkütuste asendamine elektriga ei ole realistlik, näiteks lennundus- ja merendussektoris ning keemiatööstuses,“ selgitas Utilitas Wind vesinikulahenduste arendusjuht Jüri-Mikk Udam. “E-kütuste eksportimine aitaks tõsta Eesti konkurentsivõimet ja lisaks oleks meil võimalus kohapeal toodetud elektrit väärindada.”
Kavandatav tehas kasutab elektrolüüsi protsessi, mille abil toodetakse taastuvenergiast vesinikku, millest omakorda sünteesitakse kõrge lisandväärtusega e-kütuseid ehk elektrist toodetud kütuseid. Projekti maksimaalne kavandatav tootmisvõimsus on kuni 300 MW, mille toel saaks aastas toota kuni 30 000 tonni rohelist vesinikku ja sellest omakorda kuni 160 000 tonni e-kütust. Täpsed tehnoloogilised lahendused ja kütusevalik selguvad planeerimise ja uuringute käigus.
Vesinikutööstus on pika ajalooga tööstusharu, kus vesinikku toodetakse tänaseni peamiselt maagaasist. Aastate jooksul on sellest kujunenud ulatuslik 100 miljoni tonnise aastase mahuga suurtööstus, mis hõlmab ainuüksi Euroopas kümneid tootmisüksusi. Tänapäeval ulatub sektori turumaht kümnetesse miljarditesse eurodesse ning vesinikku kasutatakse laialdaselt keemia-, väetise- ja rafineerimistööstuses. Vee elektrolüüsi teel vesinikutootmine on alles arenemisjärgus, aga juba on sarnaseid tehaseid rajatud, näiteks nii Taanis, Soomes kui ka Norras. Nende toodangut kasutavad rahvusvahelised ettevõtted nagu Maersk, LEGO ja Novo Nordisk. “See näitab, et e-kütused on toimiv ja kiiresti arenev tööstusharu, mille järele on reaalne nõudlus rahvusvahelistel turgudel,” sõnas Udam.
Samuti toetab investeering kohalikku majandusarengut. “Projekti elluviimine looks ehitusperioodil sadu töökohti ja tehase opereerimise ajal 20–40 püsivat kõrge kvalifikatsiooniga töökohta,” lisas ta. “Sellel oleks positiivne mõju ka Pärnumaa teenindussektorile.”
Planeeringuala paikneb Audru kehtiva üldplaneeringu kohaselt tootmisalal ja ka Pärnu maakonnaplaneering näeb sinna piirkonda ette ettevõtlus-tootmisala. Samuti asub Audru logistilises sõlmpunktis nii Rail Baltica kui ka Via Baltica läheduses. Tehase valmimine on kavandatud 2030ndate algusesse, mistõttu ei ole investeeringuplaanides otseselt arvestatud Eleringi ja teiste osapoolte kavandatava vesinikukoridoriga, ehkki valmimisel pakuks taristu täiendavaid võimalusi.
“Detailplaneering on esimene samm, mis võimaldab tootmisüksuse edasist arendamist. Oleme regulaarselt suhelnud ka kogukonnaga ja jaganud infot ning saanud tagasisidet, kuidas saame ühiselt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisesse panustada, kui tootmisüksus rajatakse,” ütles Udam.
Detailplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KSH), mille raames selgitatakse välja tootmisüksuse võimalikud keskkonnamõjud. Detailplaneeringu koostamise ajakava, avalike arutelude toimumine ja täiendav info avalikustatakse Pärnu linna ametlikes kanalites.
Loe veel
Utilitas avas Jõgeval energiatootmise laienduse, mis suurendab kaugkütte varustuskindlust, muudab energiatootmise paindlikumaks ja efektiivsemaks ning vähendab maagaasi kasutamist. Jõgeva linna kaugkütte energiatootmise...
Utilitas tootis 2025. aastal 2,5 TWh energiat, millest 80% oli pärit taastuvatest allikatest. Soojust toodeti kokku 2 TWh ja kaugjahutuse müük suurenes...
Utilitas avas Tallinnas Väo energiakompleksis Balti riikide suurima, 1100 MWh mahutavusega soojussalvesti, mis võimaldab ühtlustada ööpäevast energiatootmist ja vähendada fossiilkütuste kasutamist. „Tänapäeva...
Utilitase Paljassaarde rajatava Eesti esimese reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitus edeneb hoogsalt. Järgmisel nädalal algab põhiseadmete paigaldus ning täna asetas projekti meeskond...
