Kaugküttekliendina säästad keskkonda

Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas varustab soojusega tuhandeid kodusid pealinnas ja veel seitsmes Eesti linnas. Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt selgitab, kuidas kaugküttega liitunud hooned võidavad, milline on ettevõtte tegevuskava keskkonnaalaste eesmärkide täitmiseks ning miks on kaugkütte hind konkurentsivõimeline.

Miks peate kaugkütet kõige varustuskindlamaks kütteviisiks?

Kaugküttesoojus ja soe vesi on igal ajal ja iga ilmaga olemas ning selle olemasolu eest vastutab soojusettevõte. Kliendid ei pea muretsema väga külma ilma või muude mõjude pärast. Kaugküte tagab vajaliku toasoojuse ka ekstreemsemate ilmastikutingimustega, kui talvel peaks olema näiteks kolm päeva järjest -22°C.

Kaugküttevõrgus tagab soojust üldjuhul mitu erinevat energiaallikat ja hooldusseisakute või tõrgete korral on vajalik energiamaht klientidele alati tagatud. Suurtes soojusallikates saame kasutada erinevaid kütuseid või muuta kütuste liike vastavalt vajadusele.

Kuna kasutame kodumaiseid väheväärtuslikke metsa- ja puidutööstusjääke ega sõltu importkütustest, maandame ühtlasi energiajulgeoleku riski. Puiduhaket valmistatakse Eestis, sellega toetatakse kohalikku tööhõivet ning selle kasutamisega jääb raha kohalikku majandusse. Tänu kodumaisele toormele oleme vähem sõltuvad naftahindade kõikumistest.

Teeme pidevalt investeeringuid ja kasutame nii tootmises kui ka energia jaotamises nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mida juhivad oma ala tippspetsialistid, kogenud insenerid. Kuna oleme elutähtsa teenuse osutajad, on meile süsteemi varustuskindluse osas seatud kõrged nõudmised.

Mis teeb kaugküttelahendused kliendile mugavaks?

Kui kliendid on hoone küttesüsteemi automaatika ühe korra soovitud režiimile häälestanud, reguleerib see ise hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Kui väljas on soe, lülitab automaatika kütte välja ja vähendab soojuse tarbimist ning vastupidi.

Kliendid ei pea ise muretsema kütuse ostu, selle hoiustamise, katelde seadistamise ega korrashoiu eest. Kliendi vastutada ning hooldada on vaid majasisene küttesüsteem ja soojussõlm, mis nõuavad väiksemat hooldust kui lokaalsed lahendused, mille seadmed amortiseeruvad ja vajavad väljavahetamist kiiremini.

Mugavuse kõrval on klientidele väga oluline ka ohutus ning kaugküttega on välistatud lokaalsete lahendustega kaasnevad tule- ja plahvatusriskid.

Millal hakkasite Utilitases keskkonnasäästu eesmärkide poole liikuma?

Utilitas on suurim taastuvenergiatootja Eestis. 2020. aastal tootsime 75% energiast taastuvatest allikatest. Keskkond on alati olnud Utilitase jaoks tähtis ja sellest tulenevalt on ettevõte märkimisväärselt panustanud fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisse. Juba 2001. aastal hakkasime keskkonna säästmiseks viima oma katlamajasid üle taastuvkütustele ning esimesena tegime seda Haapsalus ja Kärdlas. Nüüdseks toodame enamiku energiast taastuvatest allikatest, otsime pidevalt uusi lahendusi fossiilsetest kütustest vabanemiseks, arendame kütusevabasid päikese- ja tuuleenergiat ning suurendame tootmise efektiivsust. Utilitasel on eesmärk saavutada aastaks 2030 kõigis kaugkütte- ja jahutusvõrkudes süsinikuneutraalsus.

Suuresti tänu kaugküttes kasutusele võetud taastuvatele kütustele täitis Eesti oma 2020. aasta taastuvenergia üldeesmärgi juba aastal 2011. Kui veel 2008. aastal toodeti Tallinnas kogu energia fossiilkütusest, siis 2020. aastal toodeti üle 70% Tallinnas tarbitavast kaugküttesoojusest koostootmisjaamades biomassist ja olmeprügist.

80% Eesti elanikest elab aastaks 2050 linnades, kus emiteeritakse suurem osa energiatarbimisega seotud süsihappegaasist. Kuna Eesti kodumajapidamised tarbivad ligi 58% energiast soojusena, siis ilma kaugküttesektori tugeva panuseta pole võimalik kliimaeesmärke saavutada. Utilitasel on Eesti suurima kaugkütteettevõtte ja taastuvenergiatootjana täita selles suur roll.

Kas kaugkütte hind on konkurentsivõimeline?

Biomassil baseeruv kaugkütte hind on vägagi konkurentsivõimeline. Lisaks sellele, et taastuvkütus aitab vähendada sõltuvust Euroopa Liidu väliste riikide energiast ja piirata kasvuhoonegaaside emissiooni, muudab see energia hinda fossiilkütuste kõikuvast hinnast sõltumatuks ja taskukohaseks.

Kaugkütte hinnastamine on läbipaistev, mis lähtub kaugkütteseadusest ja Konkurentsiameti regulatsioonist ning arvestab reaalseid tootmiskulusid. Konkurentsiamet kehtestab iga piirkonnale konkreetse piirhinna, millest kõrgemalt soojust müüa ei tohi.

Hetkel on Konkurentsiamet Eestis kinnitatud ligi 180 erineva piirkonna hinna. Utilitase enamus piirkondades, on soojuse piirhinnad alla Eesti keskmise, sealhulgas nii Valga, Keila, Tallinn, Haapsalu kui ka Jõgeva on madalaimate hindadega võrgupiirkondade seas. Taastuvkütuste kasutamine ja suuremahulised investeeringud on võimaldanud hoida soojuse hindu stabiilsena ka üldise hinnakasvu tingimustes.

Taastuvenergia osakaal Utilitase kaugküttevõrkudes moodustas 2020. aastal 61% kuni 100% (Eesti keskmine on ligi 50%). Karmistuv keskkonnapoliitika ja sellega kaasnev süsinikuheitmete hinnastamine toovad endaga kaasa fossiilkütuste turult taandumise ainuüksi majanduslikel alustel. Seega kallineb ka soojuse hind fossiilkütustega töötavates kaugküttevõrkudes ning taastuvenergialahendustele üleminek on väga tähtis nii keskkonnajalajälje vähendamisel kui ka kaugkütte konkurentsivõime tagamisel.

Miks rõhutate oma energiatootmises ja -jaotamises just tõhususe olulisust?

Ressursitõhus tootmine ja jaotamine on tõepoolest üks meie prioriteetidest. On oluline vahe, kas ühest kütusekogusest saab korter tarbida soojust ja elektrit 1 aasta või 2,5 aasta jooksul ja kas energia tootmisega saastetakse või hoitakse keskkonda. Mida keskkonnasõbralikumad on kütused ja tõhusamad on tehnoloogiad, seda kasulikum on inimesele ja loodusele. Seepärast peame oluliseks nii biokütuste kui ka parimate tehnoloogiate kasutamist, mis aitavad kütusest rohkem energiat kätte saada ning linnaõhku puhtamana hoida.

Üks selline lahendus on elektri ja soojuse koostootmine, mille tulemusena kasutatakse ära kogu kütuses sisalduv energia, tootes ühe protsessi käigus nii elektrit, mis antakse elektrivõrku, kui ka soojust, millega köetakse hooneid. Nii saadakse samast kütusekogusest koostootmisjaamas üle kahe korra rohkem energiat kui eraldiseisvas elektrijaamas, mis asub linnadest kaugel, ei ole kaugküttega ühendatud ning mille elektri tootmise kasutegur on vaid ligi 40% ja kaotsi läheb 60% kütuses sisalduvast energiast.

Tänu väiksemale kütusekogusele tekitab koostootmine oluliselt vähem heitmeid. Lisaks kasutame suitsugaaside pesureid ja teisi puhastusseadmeid, mis suurendavad taastuvkütust kasutatavate jaamade kasutegurit veelgi, kuni 100 protsendini. Nende seadmete kasutamine on majanduslikult mõistlik vaid suuremates tootmisseadmetes, mis varustavad kaugkütet ning Utilitas kasutab neid enamuses oma katlamajades.

Lisaks tootmise tõhususele panustame pidevalt soojustorustiku efektiivsusse, hoides kaugküttetorustikku kaasaegsena ning uuendades järjepidevalt vananenud torustikulõike. Eesmärk on 2035. aastaks kogu amortiseerunud soojustorustik välja vahetada. Selleks ehitame igal aastal ligi 15 km torustikku.

Kaugküttega liitumise ja muude küsimustega palume pöörduda Utilitase klienditoe poole info@utilitas.ee, tel 610 7107.

Artikkel ilmus 2021. a augustis Elamu ja Korteriühistu ajakirjas.