Kaugküttega liitumine – „võtmed kätte“ lahendus

Aina rohkem korteriühistuid tunneb huvi kaugküttega liitumise vastu – eriti ajal, kui teiste kütteviiside sisendhinnad tõusevad. Ent hinna kõrval on teisigi põhjuseid, miks hoone küttesüsteem kaugküttele üle viia soovitakse. Nendest räägib lähemalt Eesti suurima kaugkütteettevõtte Utilitase müügijuht Mihhail Gorski, kes igapäevaselt korteriühistute esindajatega suhtleb. Gorski lükkab ümber ka müüdi, et kaugküttega liitumine on raske ning nõuab korteriühistult lisatööd.

Utilitase müügijuht Mihhail Gorski selgitab, et korteriühistud soovivad kaugküttega liituda erinevatel põhjustel. „Üks põhjustest on stabiilne ja reguleeritud hind. Kui näiteks gaasi hind on viimastel aastatel olnud väga volatiilne, siis kaugküttehind on püsinud stabiilsena. Lisaks soovitakse kaugküttele üle minna selle ohutuse ja mugavuse, aga ka energiasäästu tõttu,“ räägib Gorski.

Kaugkütte hinnastamine on läbipaistev, kuna lähtub kaugkütteseadusest ja Konkurentsiameti regulatsioonist ning arvestab tegelikke tootmiskulusid. Konkurentsiamet kehtestab igale piirkonnale konkreetse piirhinna, millest kõrgemalt soojust müüa ei tohi.

Kaugküte on ühistu jaoks mugav lahendus

Gorski toob esile, et võrreldes paljude teiste kütteviisidega on kaugküte väga mugav. Korteriühistu ei pea muretsema kütuse ostmise, hoiustamise, katelde seadistamise ega korrashoiu eest. „Korteriühistu vastutada ning hooldada on vaid majasisene küttesüsteem ja soojussõlm, mis nõuavad väiksemat hooldust kui lokaalsed lahendused, mille seadmed amortiseeruvad ja vajavad kiiremini väljavahetamist. Ühtlasi on kaugküttega välistatud lokaalsete lahendustega kaasnevad võimalikud ohutusriskid,“ rõhutab Gorski.

Kaugkütte puhul vastutab kogu tootmise ja jaotusvõrgu korrashoiu ning hoolduse eest soojusettevõte, nii et kaugküttesoojus on igal ajal ja iga ilmaga olemas. Kui hoone küttesüsteemi automaatika on soovitud režiimile häälestatud, reguleerib see ise hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Kui väljas on soe, lülitab automaatika kütte välja ja vähendab soojuse tarbimist ning vastupidi.

Kõikidel Utilitase klientidel on mugav kaugloetav soojusarvesti, tänu millele ei pea kliendid näite edastama. Samal ajal saab iseteenindusportaali kaudu pidevalt oma tarbimist jälgida ja võrrelda teiste sarnaste hoonetega.

Parem energiaklass ja kõrgem kinnisvara väärtus

Utilitase müügijuht märgib, et kaugküttele üleminek tähendab üldjuhul hoone energiaklassi parandamist. Erinevatel kütteliikidel on paika pandud niinimetatud kaalumistegur, millega energiaklassi arvutamisel tarbimine läbi korrutatakse. Mida väiksem on kaalumistegur, seda väiksema keskkonnamõjuga lahendus on. Näiteks tõhusa kaugkütte puhul on kaalumistegur 0,65; gaasil 1 ja elektril 2. Nii saadakse kaalutud energiakasutus, mis võimaldab erinevaid soojusallikaid omavahel võrrelda, näidates millise keskkonnamõjuga on üks või teine küttelahendus. „Kui hoones on kasutusel ainult üks soojusallikas, siis on parema energiaklassi saavutamine kortermajas kõige lihtsam kaugkütet kasutades,“ selgitab Gorski ja lisab, et hoone parem energiaklass ei tähenda ainult väiksemaid kommunaalkulusid ja keskkonnajalajälge, vaid aitab tagada ka hea sisekliima. Seeläbi tõuseb kinnisvara väärtus ning laenud on soodsamad.

Kaugküttega liitumine ei tähenda ühistu liikmetele lisatööd

Mihhail Gorski nendib, et kuigi kaugkütte eeliseid teatakse, peavad paljud korteriühistud sellega liitumist ekslikult keeruliseks. „On levinud arvamus, et ühistu ise peab korraldama soojustorustiku projekteerimise, tegelema sobiva ehitaja leidmisega ning soojussõlme ümbertegemisega. See tundub keeruline ja pikk protsess – eriti, kui ühistu liikmetel ei ole teadmisi kaugküttetorustiku ja -süsteemide kohta,“ selgitab ta.

Tegelikult ei pea ühistu tegema muud, kui andma liitumissoovist märku ning kutsuma kokku ühistu koosoleku, kus vajaduse korral osaleb ja vastab elanike küsimustele Utilitase esindaja. „Kui hoone asub kaugküttevõrgu läheduses ja sel on olemas majasisene ühine küttesüsteem, saab see kaugküttega liituda mõne kuu jooksul. Kogu liitumisprotsessi eest vastutab Utilitas, pakume nii-öelda võtmed kätte lahendust,“ räägib Gorski.

Mida selline lahendus hõlmab? See tähendab, et kui ühistu on saanud liitumispakkumise ja majaelanikud on andnud oma nõusoleku, siis sõlmitakse liitumisleping. Pärast seda ei pea korteriühistu ise midagi korraldama. „Utilitas viib kogu liitumisprotsessi ja ülemineku kaugküttele ise läbi. Esimene samm on soojustorustiku projekteerimine, mida teeb küll Utilitas, kuid ühistu peab kooskõlastama torustiku asendiplaani. Seejärel taotleb Utilitas Ehitusregistrist ehitusloa ning kui see on käes, korraldab hankekonkursi ja valib ehitaja. Ehituse ajagraafik kooskõlastatakse korteriühistuga ning alltöövõtja alustab ehitustöödega. Soojustorustiku valmimisel paigaldab Utilitas soojussõlme, mille kaudu majasisene küttesüsteem ühendatakse Utilitase kaugküttevõrguga. Seejärel sõlmib Utilitas korteriühistuga soojuse ostu-müügilepingu ning hoone saab hakata kaugkütet kasutama,“ selgitab Utilitase müügijuht.

Sõltuvalt hoone asukohast võib kogu liitumisprotsess liitumislepingu sõlmimisest kuni kaugkütte kasutamiseni võtta aega kolm kuni kuus kuud, kuid erandjuhtudel kauem. Liitumise kogumaksumust mõjutavad erinevad tegurid, mistõttu teeb soojusettevõte igale ühistule individuaalse liitumispakkumise.

Lisaks tasub Utilitasega ühendust võtta ka siis, kui hoone ei asu soojusvõrgu lähistel – potentsiaalsete klientide huvi on oluline sisend ettevõtte laiendamisplaanideks.

Ühistute huvi kaugkütte vastu on suur  

Hoone kütteviisi vahetasid hiljaaegu Tallinnas Tartu mnt 10 ja Madala tn 10 eluhooned. Mõlemas hoones oli enne kaugküttele üleminekut kasutusel gaasiküte: Tartu mnt 10 hoone sai soojust naabermaja gaasikatlamaja kaudu ning Madala tn 10 hoones kasutati kütmiseks lokaalseid ehk majasiseseid gaasikatlaid.

Madala tn 10 ühistul oli valik, kas investeerida uutesse gaasikateldesse, kuna olemasolevad olid amortiseerunud, või liituda kaugkütteteenusega. Pärast põhjalikku arutelu otsustas ühistu liituda kaugküttega. Ühistu juhatuse liige sõnul toetasid korteriomanikud seda valikut peamiselt seetõttu, et gaasi hind on tõusuteel ning kaugküte pakub stabiilsemat ja kulutõhusamat lahendust. Üleminekuprotsess võttis aega neli kuud ning küttehooajaks oli süsteem valmis.

Tartu mnt 10 ühistu liitumise üheks ajendiks oli saada naabermaja küttesüsteemist sõltumatuks. Majaelanikelt saadi nõusolek üsna kiiresti – hoone kinnisvarahalduri sõnul aitas sellele kaasa üldkoosolek, kus Utilitase esindaja selgitas kõiki nüansse.

Hoonete elanikud on täna rahul, et läksid gaasiküttelt üle kaugküttele ning soovitaksid seda teistelegi korteriühistutele ennekõike varustuskindluse ja stabiilse hinna tõttu.

Taskukohase kaugküttega saab Tallinnas liituda kuni poole soodsamalt

Tallinna korteriühistud saavad liituda kaugküttega kuni poole soodsamalt Tallinna linna „Hooned korda“ toetusmeetme abil.

„Hooned korda“ toetuste rõhk on kaugkütte ja küttesüsteemide arendamisel, sest 2024. aastal valminud Tallinna kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt aitab kaugkütte kasutuselevõtt oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. 

Kaugküttega liitumistoetuse piirmäär on 50% toetatava tegevuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot taotleja kohta. Loe lähemalt toetuse taotlemise kohta Tallinna linna kodulehelt: https://www.tallinn.ee/et/teenused/kaugkuttega-liitumise-toetus