Ekspert: küttesüsteemi uuendades ei tasu unustada sooja tarbevee lahendust 

Enamik kaugküttekliente kasutab toa kütmiseks ja sooja tarbevee jaoks ühte teenust – kaugkütet. Energiatootmise ja looduse säästmise seisukohast ei ole alternatiivlahendused kuigi efektiivsed ning nende töökorras hoidmine võib tähendada kliendile tegelikkuses kõrgemaid kulusid. Utilitase müügijuht Mihhail Gorski selgitab, miks tasub korteriühistutel eelistada kaugküttepõhist tarbevee soojendamist. 

Kaugküttega tarbevee soojendamine on mugav ja töökindel valik. Erinevalt individuaalsest veesoojendist, pole tsentraalse süsteemi puhul muret, et soe vesi saaks näiteks keset duši all käimist otsa. Pealegi pole siis igal elanikul kohustust regulaarselt oma boilerit hooldada ja välja vahetada. „Mitmekümne individuaalse seadme asemel on vaja hooldada ainult maja ühist tsentraalset süsteemi, mille eest hoolitseb üldjuhul haldur,“ märkis Utilitase müügijuht Mihhail Gorski. 

Elektri- ja gaasiboiler võtab vannitoas sageli palju ruumi. Piisava ruumi olemasolu pole ainult mugavuse, vaid ka ohutuse küsimus. Näiteks gaasiboiler vajab ohutuks toimimiseks vähemalt 7-kuupmeetrist ruumi – vanemate kortermajade pesuruumid ei anna ka WC ja vannitoa kokkuehitamisel sageli sellist pinda kokku. Gaasiseadmetele tuleb tagada ka piisav õhuvarustus ja ventilatsioon.   

Gorski sõnul on kaugkütte baasil tarbevee soojendamine võrreldes lokaalsete lahendustega mugavam, energiatõhusam ja keskkonnasõbralikum. „See aitab parandada hoone energiaklassi ning tõstab seeläbi kinnisvara väärtust,“ selgitas Gorski ja lisas, et vähem oluline pole hind. „Taastuvenergial põhinev kaugküte on viimastel aastatel võrreldes gaasi ja teiste fossiilsete kütustega paistnud silma hinnastabiilsusega.“ 

Planeerimisest toimiva süsteemini vähem kui poole aastaga 

Kui kaugküttega liitunud korteriühistu on otsustanud kaugkütte baasil toimiva tsentraalse tarbevee süsteemiga liituda, on esimeseks sammuks eeluuring ja planeerimine. Iga kortermaja süsteem on väga individuaalne. Seega tasub kindlasti ühendust võtta kaugkütteteenuse pakkujaga, kes vajadusel aitab leida ka projekteerija ja ehitaja. Utilitase kliendid saavad lisainfo saamiseks ühendust võtta meili teel: liitumine@utilitas.ee. 

Kui kõik vajalikud eeltingimused on täidetud, koostatakse detailne projekt, kus on kirjas vajalike tööde maht. Seejärel saab välja valida ehitustööde teostaja ning alustada tehnosüsteemide rajamist. Kaugküttega liitunud kortermajades tuleb tsentraalse sooja tarbevee majja saamiseks paigaldada tarbevee soojusvaheti, tsirkulatsioonipumbad ja torustikud. 

Viimases etapis ühendatakse kortermaja sooja tarbevee süsteem kaugkütteteenusega ja viiakse läbi lõplik seadistus. Gorski sõnul võtab kogu protsess eeluuringutest süsteemi ühendamiseni aega ligikaudu 3–4 kuud. „Kuivõrd sooja tarbevee ühendamine kaugkütteteenusega tähendab ainult majasisese sooja tarbevee süsteemi täiendamise töid, saab selle ette võtta ka kütteperioodi kestel.“ 

Kui renoveerimine, siis kindlasti ka kaugküttepõhine soe vesi 

Enamik Utilitase kaugküttekliente kasutab tarbevee soojendamiseks kaugkütet. „Uute kortermajade puhul käivad kaugküte ja soe tarbevesi 100-protsendiliselt käsikäes,“ täheldas Gorski. Ta tõi esile, et hooned, kus on küll kasutusel kaugküte, kuid sooja tarbevee saamiseks kasutatakse veel elektri- või gaasiboilereid, on pigem vanemad elamud. Selliste kortermajade keskmine vanus on 60–65 aastat ehk need on suure tõenäosusega hooned, mida tuleb lähiajal renoveerima hakata. 

Kaugküttepõhisele sooja tarbevee süsteemile üleminek täisrenoveerimise raames on igati mõistlik ning kindlasti ka soodsam, eriti kui selleks kasutada KredExi toetust. Keskmise suurusega, 60 korteriga majas aitab individuaalsetelt veesoojenditelt kaugküttepõhisele sooja tarbevee süsteemile üleminek kuludelt kokku hoida umbes kolmandiku. Süsteemi uuendamine tasub ära keskeltläbi 7 aastaga, KredExi toetusega isegi ligi 5 aastaga. „Suurim kokkuhoid tuleb sellest, et 60 eraldiseisva boileri asemel on vaja hooldada ühte soojussõlme. See tähendab nii ruumilist, ajalist kui ka rahalist võitu,“ rõhutas Gorski. 

Ta rõhutas, et tasakaalustatud, seadistatud ja õigesti valitud seadmete ning küttesüsteemiga saab ühistu kulusid kokku hoida. „Kõige säästlikum on hoones soojus maksimaalselt hästi ära kasutada. Kõige rohelisem on energia, mis on jäänud tootmata.” 

Kuidas toimib kaugkütte baasil soojaveevarustus?

Hoone soojussõlmes on üldjuhul kaks soojusvahetit: üks soojendab hoone küttesüsteemi vett ning teine tarbevett. Kütte soojusvahetis soojendatakse kaugküttevõrgu veega maja küttesüsteemi vett, seejärel liigub see küttesüsteemi kaudu edasi radiaatoritesse. Tarbevee soojusvahetis köetakse veevärgist tulnud külma vett. Soojusvahetis soojendatud tarbevesi juhitakse edasi maja soojaveesüsteemi ehk kraanidesse ja duššidesse. Soojussõlme soojusvahetites toimub soojusvahetuse protsess, mille käigus annab kaugkütte võrguvesi osa oma soojusest ära hoone küttesüsteemi veele või tarbeveele. Kaugküttevõrgu vesi ei puutu kokku hoone küttesüsteemi vee ega külma tarbeveega, soojusvahetus toimub läbi hermeetiliselt suletud metallpinna.

Ühistute huvi kaugkütte ja kaugküttepõhise tsentraalse sooja vee süsteemi vastu on suur  

Viimase poolteise aasta jooksul on Tallinnas Utilitase kaugkütteteenusega liitunud üle tuhande majapidamise.

Sooja vee süsteemi kaugküttele üleviimine võetakse sageli ette hoone tervikliku renoveerimise käigus. Nii oli näiteks kesklinnas asuva Uue Maailma tänaval asuva kortermajaga, kus algul kasutati kaugkütet ainult ruumide kütmiseks. „Otsustasime renoveerimistööde käigus asendada seni korterites kasutusel olnud individuaalsed gaasiveesoojendid. Lisaks soodsamatele kommunaalkuludele aitas see parandada ka hoone energiaklassi,“ rääkis ühistu esindaja Arette Ermel. 

Boileritest loobusid hiljaaegu ka Suur-Patarei 18/1 elanikud. Ühistu juhatuse liikme Nataly Koppeli sõnul oli kaugküttepõhisele sooja vee süsteemile ülemineku peamiseks motivaatoriks võimalus saada boileri arvelt tubadesse ruumi juurde. Tema hinnangul on majaelanikud muudatusega rahul ja vana süsteemi ei igatseta.