Ajaloo kõige soojem aasta nõuab energeetikasektori kiiremat dekarboniseerimist

Energiakontsern Utilitas tootis 2020. aastal 75 protsenti soojus- ja elektrienergiast taastuvatest allikatest. Võrreldes 2019. aastaga kasvas taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumise tõttu rohelise energia toodang 13 protsenti. Taastuvenergiaallikate kasutamisega ja efektiivsema energiatootmisega piirab Utilitas CO₂-heite õhku paiskumist.

Linnaenergiaettevõtte Utilitase kliendid tarbisid 2020. aastal 1 806 000 MWh soojusenergiat, mida on 5 protsenti vähem kui eelneval aastal vaatamata uute klientide lisandumisele. Mõningast mõju avaldas tarbimisele COVID-19st tingitud tarbimise vähenemine hotellides ja teistes avalikes hoonetes, kuid üha enam mõjutab energiatarbimist soe ilm. Kui 2019. aasta osutus eriliselt soojaks, oli 2020. aasta Eesti kliimaajaloo kõige soojem: jaanuar ja veebruar olid rekordiliselt soojad, november Eesti kliimaajaloo kõige soojem ning detsember alates 1961. aastast üks soojemaid.

„2020. aasta lõpus täitus viis aastat Pariisi kliimakonverentsist, mille raames leppisid 195 riiki kokku sammud, kuidas kliimasoojenemisele maailmas pidur panna. Euroopa Liit on olnud nende muutuste juhtimises esirinnas, seades selgeid ja ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Energeetikal on nende plaanide elluviimises keskne roll. Energiasektoris peame pidevalt arenema, võtma kasutusele taastuv- ja kütusevaba energialahendusi ja suurendama tootmise efektiivsust, et jõuda sektori dekarboniseerimiseni,“ sõnas Utilitase kontserni juht Priit Koit.

„Eesti suurima taastuvenergia tootjana annab Utilitas panuse kliimasoojenemise pidurdamisse. Oleme viimase 7 aasta jooksul aktiivselt liikunud keskkonnasõbralikkuse tõstmise suunas  asendades fossiilsed kütused biomassiga, rajades koostootmisjaamu, päikeseparke ja arendades tuuleenergia võimsuste rajamise võimalusi ning oleme seadnud eesmärgiks saada 2030. aastaks süsinikuneutraalseks,“ selgitas Koit.

Mullu liitus Utilitase kaugküttevõrkudega 84 uut hoonet üle Eesti, koguvõimsusega 33 MW. Nendest 25 hoonet tuli üle alternatiivsetelt küttelahendustelt ja 59 hoonet on uued ehitised. Aasta lõpu seisuga varustas Utilitas kaugküttesoojusega 4970 hoonet, sealhulgas 174 000 kodumajapidamist.

Kui 2020. aastal investeeris Utilitas energiatootmise efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse tagamisse, sealhulgas võrkude korrastamisse ning ehitamisse ligi 30 miljonit eurot, siis 2021. aastal investeeritakse üle 50 miljoni euro. 2020. aastal renoveeriti ja ehitati 26 kilomeetrit torustikku, 2021. aastal on kavas ehitada ja uuendada 30 kilomeetrit taristut. „2021. aasta märksõnadeks on kaugkütteteenuse varustuskindlus, energiasalvestus ja kaugjahutus. Oleme uurimas võimalusi vesiniku tootmise vallas ning ühendame Ülemiste City ja kesklinna oma kaugjahutustaristuga. Sooviksime edasi liikuda ka Läänemerre kavandatava kuue meretuulepargiga, mille hoonestusloa taotlused oleme tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile esitanud,“ sõnas Utilitase kontserni juht Priit Koit.