5 kõige põletavamat küsimust ja vastust tuulikute kohta

Sel sügisel hakati Eestis pärast kümne aasta pikkust pausi ehitama moodsat tuuleparki. Mis on tuulikute tehnoloogias kümne aasta jooksul muutunud? Kui palju toodab üks tuulik elektrit? Neile ning teistele korduma kippuvatele küsimustele tuulikute kohta vastab Utilitas Wind tehnikajuht Andrus Zavadskis.

1. Mis on kümne aastaga tuulikute tehnoloogias muutunud?

Viimase kümne aasta jooksul on tuulikute tehnoloogia palju edasi arenenud. Täna ehitatavad tuulikud on suuremad ja võimsamad ning tänu sellele ka efektiivsemad elektritootjad – mida suurem on tuulik, seda vähem peab sama koguse elektri saamiseks tuulikuid ehitama. Kui näiteks kümne aasta eest rajatud Paldiski tuulepargis on ühe tuuliku võimsus 2,5 MW, siis mullu novembris nurgakivi saanud Saarde tuulepargis pöörlema hakkavad tuulikud on 4,3 MW-sed. Seega 9 tuulikuga Saarde tuulepark toodab aastas rohkem elektrit kui 18 tuulikuga Paldiski tuulepark. Utilitase hetkel arenduses olevatesse tuuleparkidesse oleme planeerinud juba üle 6 MW võimsusega tuulikuid.

Lisaks tehnoloogia arengule on aja jooksul muutunud ühiskonna arusaam taastuvenergia vajalikkusest. Puhas ja keskkonnasõbralik energia aitab kaasa soodsama elektrihinna kujunemisele ning on oluline energiajulgeoleku ja -sõltumatuse tagamiseks. Tuulikud on kõige kiiremini paigaldatavad ning aastaringselt toodangut andvad taastuvenergia tootmisseadmed.

2. Miks on tuulikud valget värvi?

Põhjuseid, miks tuulikud tehakse valget värvi, on suuresti kolm: neutraalne välimus, ohutus ning tehnika vastupidavus.

Maapinnalt vaadates on valge värv kõige neutraalsem ehk kõige vähem silmatorkavam, samuti peegeldab see kõiki teisi värve ja valgust. Õhust vaadatuna aitab valge värv tuulikutel just silma paista. See on oluline nii lennuohutuseks kui ka lindude turvaliseks liikumiseks. Selleks et tuulikud öösel õhus märkamatuks ei jääks, on neile paigaldatud lennuohutust tagavad tuled.

Lisaks aitab valge värv kaasa tuulikute eluea pikendamisele, sest peegeldab päikesevalgust. Nimelt soojenevad materjalid päikesekiirguse toimel ning kõrgemad temperatuurid vähendavad tuulikute sees olevate seadmete eluiga. Lisaks kahjustab ultraviolettkiirgus aja jooksul materjale, mistõttu on kasulik, kui enamik UV-kiirgusest tuuliku pinnalt tagasi peegeldub.

3. Kui palju elektrit toodab üks tuulik?

See, kui palju üks tuulik elektrit toodab, oleneb selle suurusest, võimsusest ja asukohast. Olenevalt tehnoloogiast ja tuuleoludest on moodsate tuulikute kasutustegur umbes 40-50 protsenti. Paremates ja suurema tuulekiirusega asukohtades (näiteks avamerel või tuulisel rannikul) küündib tuulikute kasutustegur isegi üle 50 protsendi. Kasutusteguriga (capacity factor) kirjeldatakse tuuliku tootlikkust. Kui tuuleturbiin oleks võimeline aastaringselt töötama täisvõimsusel, siis see tähendaks 100% kasutustegurit. Tegelikkuses ei puhu tuul aga pidevalt täisvõimsusel, mistõttu on tuuleturbiinidel reaalsuses sellest väiksem kasutustegur. Kasutustegur saadakse seega aastase tegeliku toodangu jagamisel aasta teoreetilise maksimumtoodanguga.

Näiteks suvel Pärnumaal tootmist alustava Saarde tuulepargi koguvõimsus on 39 MW ning planeeritav aastane toodang ca 135 GWh, mis teeb sellest Eesti kõige tootlikuma tuulepargi. Sealt saadav energia katab kõigi Pärnumaal asuvate kodude ehk rohkem kui 40 000 majapidamise aastase elektrivajaduse.

Meretuulikud toodavad mingi koguse elektrit sisuliselt kogu aeg, sest alustavad tootmist tuulekiirusel 3 m/s ja seda paarisaja meetri kõrgusel merepinnast. Nii katab üks meretuulik ligi 20 000 majapidamise aastase elektrivajaduse. Meretuulikud on kolm-neli korda võimsamad kui maismaal olevad tuulikud ja seega toodab 80 tuulikuga meretuulepark suisa 60% kogu Eesti aastasest elektrivajadusest.

4. Mis saab siis, kui tuul ei puhu?

Tuuleoludest sõltudes toodavad tuulikud energiat muutliku võimsusega, kuid õnneks ei ole me üksi: täna on Eestil välisühendusi võimsusele, mis on suurem kui Eesti elektritarbimine kõige külmemal ajal. Põhjamaade ja Baltimaade regioon on piisavalt suur ning korraga kogu piirkonnas täielikku tuulevaikust ei ole. Kui isegi juhtub, et suur hulk tuulikuid seisab, näiteks suvel kõrgrõhkkonnaga, siis toodavad regioonis taastuvelektrit päikese- ja hüdrojaamad. Lisaks on piirkonnas juba täna salvesteid ja kiiresti käivituvaid reservelektrijaamu ning neid ehitatakse lähiaastatel veelgi juurde.

Oleme modelleerinud tuuleelektri tootmise mahte vastavalt tuuleoludele alates 2006. aastast ja leidnud, et lisades Eestisse kaks meretuuleparki, uusi maismaatuule- ja päikseparke ning salvestusvõimsusi, suudaksime sellise portfelliga katta 95% Eesti aastasest elektrivajadusest ja teatud aegadel ka eksportida. Ülejäänud 5% katmiseks on lisaks ühendustele mõistlik omada ka kohapealseid reservtootmisvõimsusi – täna on olemasolevate põlevkivikatelde näol lahendus olemas, edaspidi võib kasutada biometaanil põhinevaid või sektoritevahelise sidumise lahendusi (toota rohelisest elektrist vesinikku, soojust, laadida autode akusid jms). Kusjuures reservide vajadus ei ole kuidagi ainult taastuvenergialahendustega seotud – teatud võimsuste hoidmine reservis on igal juhul vajalik ükskõik millise energiatootmisvõimsuste kombinatsiooni korral.

5. Miks meil on tuuleelektrit vaja?

Mida rohkem elektrit toodetakse taastuvenergiast, seda vähem peame kasutama gaasi ja põlevkivi. Fossiilsetest kütustest loobumine on vajalik kliimasoojenemise pidurdamiseks ja elamiskõlbliku kliima säilitamiseks. Kuivõrd elektri tarbimine suureneb näiteks elektritranspordi kasvava leviku tõttu, tuleb leida viise toota seda fossiilsete energiaallikate vabalt.

Eestis on parim viis puhast elektrit toota tuulikutega, sest elame hõreda asustusega tuulises piirkonnas ja tuul puhub just sel ajal, mil vajame elektrit kõige rohkem ehk sügisel ja talvel. Samuti on tuulest ja päikesest elektri tootmishind odavam, kuna sellisel viisil elektri tootmiseks ei ole vaja osta kütust. See on oluline ka koosmõjus börsiloogikaga: mida rohkem on turul odavama hinnaga taastuvenergiat, seda madalam on elektri hind kõigile.